Kui suures osas sama meeskonnaga on välja toodud erinevate nõudmistega lavastusi, siis ei oska ju kahtlustada, et ühtäkki mõni asi ei suju või kulud keskmisest rohkem aega, vaeva või raha või kõike korraga.
Viimase pooleteise nädala märksõna on LAVA, mis ei ole mitte kunagi varem olnud nii võimas, töö- ning materjalikukukas. Ehitamist on seganud vihm. Ei saa ju saagida, kui linnuses või kirikus on üritused. Oma suuruses kipub ta ka homsele Kukerpillide juubelikontserdile ette jääma, nii et päris lõpuni teha saab ta alles esmaspäeval enne proovi. Hea, kui juba valmis osi ei peaks hakkama lahti võtma, et tuurilava koos kõlaritornidega ära mahuks. Korraldajaga on kokkulepe, et enne ei hakka midagi lõhkuma, kui ikka tõesti selgub, et mõni trepp või kiil ette jääb. Mis tähendab, et ehitajad peavad võib-olla homme enne kukke ja koitu platsile minema.
Kui tavaliselt jääb puitu natuke üle, siis seekord tuli juurde tellida, kuigi eelnevalt oli olemas juba eelmiste aastatega võrreldes topeltkogus. Otse loomulikult sattus probleem ajale, mil heaks partneriks olnud puidufirmas on parasjagu kollektiivpuhkus. Õnneks on Läänemaal mõni veel ning eile jõudsid lisalauad ja prussid kohale.
Hiljuti otsisime siit- ja Facebooki kaudu bändineiu rolli inimest ning leidsime ka. Tuli täpselt üks vastus (ma juba mõtlesin, et terves maailmas pole nendeks päevadeks enam ühtegi vaba 20 aasta ringis naist). Ühesõnaga kõik oli korras, aga siis jäi esimene bändineiu põhjalikult haigeks ning võitleb siiamaani erakordselt kõrge palavikuga kulgenud ja visalt taganeva bronhiidiga. Kui teise neiu kuulutusele vastas täpselt üks inimene, siis ilmselt ei ole mõtet hakata teist korda kuulutama, tuleb lihtsalt terveks saada.
Tavalisest murerohkem on olnud ka reklaamikampaania planeerimine ning särkide tellimine. Kõik teavad, mida tegema peavad, ning aru ei saa, miks pea ei tea aeg-ajalt mida saba teeb, miks lihtsatele asjadele kulub imelikult palju aega ning energiat või tekivad totrad tehnilised probleemid.
Esimene suur läbimäng neljapäeval linnuses koos massistseenide tegelastega sai tehtud, kuigi lava alles poolik. Oleks ma lavastaja, oleksin ka pettunud. Esimene läbimäng linnuses on alati ka mõnusalt veniv, mil pealtvaataja ei saa ikka mitte midagi aru. Õnneks on enamik mängijaid pika vabaõhuetenduste, laulu- või tantsupeokogemusega ning pikk ja tühi oma stseeni ootamine lõõskavas päikeses kedagi maha ei murra.
Muidugi muutub murelikuks ka helitehnik, kui lisaks peamikrofonidega tegelastele tuleb võimendada ka mitmekümnepealine koor, kes lavalaudadel ringi trambib.
Aga ei ole lahendamatuid olukordi. Hea, kui probleemidega tuleb maadelda 1-3 nädalat enne esietendust, mitte 1-3 päeva. Ja pärast, kui kõik on tehtud, on nii pööraselt hea meel, et see leevendab kõik vaeva ja valu, tasub murede käes magenta ööd ning isegi ebanormaalselt suur telefoniarve saab ükskord makstud.
Täna ja homme on kostüümi-, laulu- ja liikumise proovid tubastes tingimustes.
Alates esmaspäevast ei oska paluda muud kui kuiva ilma.
Valge Daami Aken